Läänlases ilmus artikkel Balto Kevadkarika võistlusest

Paliveres kelgukoerte võistlustel said kiireima aja Läti võidusõidukoer ja jalgrattaga koerajuht

Paliveres 11. mail peetud Läänemaa esimestel kelgukoerte võistlustel võttis võidusõidus mõõtu ligi sada koera. Kõige kiirem võistleja Raimonds Kleinbergs oli Lätist, kes läbis jalgratta ja spetsiaalselt ristatud võidusõidukoeraga 3,46 km distantsi ajaga 6 minutit ja 42 sekundit.

Kõige kiiremini jooksis koos koeraga raja läbi Eesti meessportlane Janar Pähn ajaga 10,46.

Igas klassis olid kiireima ja aeglaseima võistleja vahe mõned sekundid kuni paar minutit. Näiteks ühe koera tõukerattaveos oli teise ja kolmanda koha vahe vaid üks sekund.

Mõõtu võtsid ka lapsed, kes jooksid koeraga 800 meetrit. Lapsed olid vanuse järgi jagatud kolme klassi. Kõige noorem võistleja oli 4-aastane, kes läbis 800m distantsi koos oma väikese koeraga 4 minuti ja 15 sekundiga.

Kelgukoeraspordis ei stardi ühel ajal terve trobikond koeri, vaid ikka järjekorras 1-2-minutiste intervallidega ja koos inimese ehk koerajuhiga.

Võisteldakse koerakrossis, mis tähendab koos koeraga jooksmist. Jalgrattaveos veab ratast koer, samuti tõukerattaveos. Koeri võib olla üks või kaks.

Kõige populaarsemad kelgukoeratõud on siberi huskyd, alaska malamuudid ja samojeedi koerad. Samuti spetsiaalselt võidusõiduks aretatud linnukoerte ristandid, kes on kiiruselt eelpoolnimetatud kelgukoeratõugudest tublisti üle. Paliveres olid esindatud ka mõned muud tõugu koerad.

Iga ala puhul tehakse eraldi arvestus. Kõige kiiremad on n-ö ratastel rakendid, mõnevõrra aeglasemad on koerakrossitajad.

Tänavu oktoobriks planeeritakse korraldada Paliveres samalaadne võistlus, mis on Balti karikasarja 2. etapp. Võistlus tuleks aga veelgi suurem, sest oodata oleks võistlejaid ka Lätist, Leedust, Venemaalt ja Soomest. Pealtvaatajatel oleks hea võimalus näha ka nelja ja kuue koera rakendeid.

Võistlused korraldas Kelgukoerte Klubi Baltosport.

Fotogalerii: Paliveres võistlesid kelgukoerad
Loo autor: Helle Kaljula, võistluse korraldaja
Artikkel ilmus laanlane.ee veebis